Hawaasi Rosiisaanote Rosi Kolleeje Dhagge
Hawaasa Rosiisaanote Rosi Kolleeje: Harancho Dhagge
Hawaasi Rosiisaanote Rosi Kolleeje dhagge gumaamimmasenni boco sani geeshsha amaddinote. Hawaasi Rosiisaanote Rosi Kolleeje (HRRK) 1969 M.D safantino. Kuni diri qoqqowu giddo haaro rosu uurrinsha egensiisate qara soorro ikkitino yannaati; baxxinohunniHawaasi giddo rosiisaanote rosi handaarinni soorro daggino yannaati. Hawaasi Rosiisaanote Rosi Kolleeje dhagge giddose loosantino ikkitubbanni ka’e lame qara qara yannara beehantanno. Tini yannano i) Umi yanna: 1976-1996 A.K ii). Layinki yanna: 1996-A.K kayisse xa noo geeshsha ikkitanno.
Dhaggese badheenge la’nanni woyte 1969 A.K Rosiisaanote Qajeelshi Uurrinsha (RQU) ikkite safantino. Tini uurrinsha qara loosose assite Umi Dirimi Rosi Minna rosiisaano qajeelshitanno gede uurrinsoonnite. Wole yaattonni, qaru qajeelshise pirogoraame illachi suudinsoonni rosu handaarranni qajeeltino rosiisaano Umi Dirimi Rosi Minnara fushshate. Ledoteno, tini uurrinsha loosu aana heedhe (Hawado) qajeeltannore Umi Dirimi Rosu Minna massagaano qajeelshate owaanteno oytanno. 1969 M.D boci balla qajeeltinokkire diggoma (subsidy) yinanni rosiisaano haadhe harancho yanna qajeelsha loosu aana hee’ne adhinanniha uyte wo’mu loosu giddora e’ino. Hawaasi Rosiisaanote Qajeelshi Uurrinsha (HRQU) safamme dhagge 1976 A.K garinni Kotebe Rosiisaanote Rosi Kolleeje dhagge ikkito ledo dhaawate xaaddannote. Hattenne yannara Kotebe Rosiisaanote Rosi Kolleeje Umi Dirimi Rosi Minna rosiisaanora uynannita sertifikeetete korse pirogiraame uurrissino. Konni korkaatinni, alba Kotebe uytanni noota Rosiisaano qajeelshate pirogiraame alba Rosiisaanote Qajeelshi Uuurrinsha yaamantannotinna xa kayinni Hawaasi Rosiisaanote Rosi Kolleeje yine woshshinannitera tareessini. Tini pirogiraame uurrinshate deerra lossine 1988 M.D (1996 A.K)ra Kolleeje assini geeshsha suffino. Tini uurrinsha 1998 A.K Kolleejete deerrinni lossine maassiinsi geeshsha 18,779 sertifikeetete rosiisaano qajeelshitino.
HRRK dhaaddotenni hanaffinohu 1996 G.C (1988M.D) hawado harancho yannara loosu aana noo rosiisanno qajelsate pirograamenniiti. Hatte yannara 1996-1997 geeshsha, kolleejje rosu ministere hunda egennatino lamala kolleejuwa giddo mitte ikkite kiirantu. Konnira xawishsha ikkannohu umita dhaaddotenni dipoloomu deerrinni qajeeltanno rosaano Kolleeje owaattanno qooxeessinni Rosu Ministere umise filte soyaaseeti. Umi hawadi qajeelshi pirograame giddono konni gari loosi loosamino.
1988M.D kolleejete deerrira lophitu gedensanni, 68,347 aleenni ikkitanno rosaano dhaaddotenna ekistenshiinete pirograammanni rosiisaanchimmatenni qajeelsite dipoloomunni maassiissino neeqqa kolleejeeti. Kolleeje owaante uytanni keeshshitinohu gobbate giddo qansootira calla ikkikkinni tophiyu gobayiidinni daggino qajeelaanorano, (lwishshaho 50 Sudaanetenni daggino rosaanora) rosiisaanchimmate qajeelsha uyte maassiissinoti qaangannite. Kolleejennihu qajeelshu harinshono lamente 12+2 nna 10+3 qajeelshu amanyootinni Liinere, Kilastere, Jeneraliste/Speshalistenna TESO yaamantanno qajeelshu hayyubbanni aamame saino. Kelleeje Dillu yuniversite lede halamatenni 434 ikkitanno qajeelaano Rosu massagooshshi (EDPM) yinanni fildenni Digirete pirograamenni qajeelsite maassiisinote muli yanna dhaggeeti. 2010M.D/2018G.C kolleeje wodiidi qoqqowi giddo afantanno ontetente kolleejubba giddonni heewisiinseenna woloota slanchimmasenni qeelte “Fullankete Mereersha” (Center of Excellence) ikka dandiitino.
2022G.C/2014 M.D kayisse kolleeje 13 babbaxxitino rosu golubbanni digirete pirograamenni qajeelsha uytanni afantannoha ikkanna balaxote rosi pirograame 12+2 Dipoloomu deerrinni aamantanni afantanno. Ledeno, 2023G.C (2015M.D) hanaffe kolleeje shoole babbaxxitino mereershuwara (Hawaasa, Yirgaalamete, Bansanna Alatta Wondo) lamalate jeefo rosinni dipoloomunna digirete deerri rosiisaano qajeelsitanni afantanno. Tenne yannara kolleeje 383 loosaasine (210 rosanna rosiisate handaari loosaasine 173 gashshootu handaari loosaasine) amaddino.